Eric Steaven Raymondi artikkel (tõlge: http://www.kakupesa.net/hacker/) käsitleb häkkerlust positiivses nö heategija võtmes, kus häkkerid hoiavad üleval internetti, arendavad Linuxit või muud vabavara. Artikkel määratleb ka kräkkeri, kui nooruki, kes murrab arvutitesse ja telefonisüsteemidesse. Mina viitaks neile pigem kui "skriptipõnnidele" (ik script-kiddie), kes kasutades häkkerite poolt loodud vahendeid lolluste tegemiseks. Minu arvates on mõiste Kräkker pigem nagu kaitserefleks häkkerite poolt, et nendele omistatud mõistele ei tuleks halba varju? Oskused on suuresti samad, muuta süsteemi soovitud viisil, mis ei olnud algse süsteemi looja eesmärk, kuid motiivid tegudeks ja tulemid on erinevad.
Ma tõmbaks siin paralleeli ulmefilmidega, kus teatud saagas oli Jõud (seome oskusega Häkkida) ning sellel oli Tume külg ja Hele külg. Tume külg oli siis see tee, mille olid valinud isikud, kes kasutasid Jõudu halbadel eesmärkidel (Kräkkerid) ning Hele külg siis see tee, mille olid valinud isikud, kes kasutasid Jõudu headel eesmärkidel (Häkkerid). Suhteliselt vabalt tehtud paralleelid, kuid mõtte peaks edasi andma.
Häkkeri omadusteks on määratud järgmised isikuomadused (minu vaba ümbersõnastus) - soov lahendada probleeme, ühte probleemi vaid korra, mitte langeda rutiini, teha seda mida meeldib, suhtumine ja oskused täiendavad teineteist.
Häkkeri oskusteks nimetab artikli autor programmeerimist erinevates keeltes ehk pigem taset, kus konkreetne keel polegi tähtis, vaid sa oskad sõltumata süntaksist või keskkonnast probleeme lahendaad. Selleks pead sa lihtsalt omandama piisavalt kogemust ja teadmisi. Lisaks soovitab ta õppida selgeks mõni linuxilaadne, et saada nii kasutuskogemust kui ka häkkimise kogemust süsteemi muutes. Järgmiseks oskuseks tuuakse HTML-i tundmine, kuid minu hinnangul tänapäeval pole see isegi nii tähtis, kui eesmärgiks on oma teadmisi publitseerida. Mingi aeg tõesti, kus oma materjali avaikustamiseks pidi häkker tegema oma kodulehe, täna on selleks otstarbeks ettenähtud keskkondi piisavalt, et mitte sellele oma aega kulutada. Samas, ega see teadmine mööda külgi maha jookse. Viimaseks oskuseks nimetab Raymond inglise keele. Seda põhjusel, et inglise keelset materjali internetis on meeletus koguses, mida saab lugeda. Samuti on paljude programmeerimiskeelte süntaksi allikaks inglise keel.
Häkkeriks olemiseks ei piisa vaid isikuomadustest ja oskustest, kui sa seda teistega ei jaga. Raymond soovitab siduda end mõne vabavara arendusega, et sa panustaksid maailma koodibaasi. Kui sa kohe koodi ei oska panustada, siis testi, avasta ja edasta vead, mis sa tarkvaras leidsid, ka sellest on palju kasu ning sa ise õpid selle käigus palju. Samuti võid avaldada artikleid, blogikirjeid, kus sa oled ise mõne probleemi lahendanud ja seda teistega jagades, säästad sa aeg ja lood väärtust.
Mulle meeldib see zen, mis Raymondi artiklis sees:
Teel käimiseks: Vaata meistrit, Järgi meistrit, Käi koos meistriga, Näe läbi meistri, Saa meistriks.
Kehtib nii ulmelise Jõu kui ka Häkkimise kohta :)
Head õppimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar