teisipäev, 29. aprill 2014

Häkkerid

http://whatishacking.org ütleb, et häkkimine on süsteemide muutmise harrastamine, et saavutada eesmärk, mis polnud algse süsteemi looja poolt mõeldud. Isik, kes sellist tegevust harrastab ja on võtnud omaks sellise elustiili ja filosoofia, ongi häkker.

Eric Steaven Raymondi artikkel (tõlge: http://www.kakupesa.net/hacker/) käsitleb häkkerlust positiivses nö heategija võtmes, kus häkkerid hoiavad üleval internetti, arendavad Linuxit või muud vabavara. Artikkel määratleb ka kräkkeri, kui nooruki, kes murrab arvutitesse ja telefonisüsteemidesse. Mina viitaks neile pigem kui "skriptipõnnidele" (ik script-kiddie), kes kasutades häkkerite poolt loodud vahendeid lolluste tegemiseks. Minu arvates on mõiste Kräkker pigem nagu kaitserefleks häkkerite poolt, et nendele omistatud mõistele ei tuleks halba varju? Oskused on suuresti samad, muuta süsteemi soovitud viisil, mis ei olnud algse süsteemi looja eesmärk, kuid motiivid tegudeks ja tulemid on erinevad.

Ma tõmbaks siin paralleeli ulmefilmidega, kus teatud saagas oli Jõud (seome oskusega Häkkida) ning sellel oli Tume külg ja Hele külg. Tume külg oli siis see tee, mille olid valinud isikud, kes kasutasid Jõudu halbadel eesmärkidel (Kräkkerid) ning Hele külg siis see tee, mille olid valinud isikud, kes kasutasid Jõudu headel eesmärkidel (Häkkerid). Suhteliselt vabalt tehtud paralleelid, kuid mõtte peaks edasi andma.

Häkkeri omadusteks on määratud järgmised isikuomadused (minu vaba ümbersõnastus) - soov lahendada probleeme, ühte probleemi vaid korra, mitte langeda rutiini, teha seda mida meeldib, suhtumine ja oskused täiendavad teineteist.

Häkkeri oskusteks nimetab artikli autor programmeerimist erinevates keeltes ehk pigem taset, kus konkreetne keel polegi tähtis, vaid sa oskad sõltumata süntaksist või keskkonnast probleeme lahendaad. Selleks pead sa lihtsalt omandama piisavalt kogemust ja teadmisi. Lisaks soovitab ta õppida selgeks mõni linuxilaadne, et saada nii kasutuskogemust kui ka häkkimise kogemust süsteemi muutes. Järgmiseks oskuseks tuuakse HTML-i tundmine, kuid minu hinnangul tänapäeval pole see isegi nii tähtis, kui eesmärgiks on oma teadmisi publitseerida. Mingi aeg tõesti, kus oma materjali avaikustamiseks pidi häkker tegema oma kodulehe, täna on selleks otstarbeks ettenähtud keskkondi piisavalt, et mitte sellele oma aega kulutada. Samas, ega see teadmine mööda külgi maha jookse. Viimaseks oskuseks nimetab Raymond inglise keele. Seda põhjusel, et inglise keelset materjali internetis on meeletus koguses, mida saab lugeda. Samuti on paljude programmeerimiskeelte süntaksi allikaks inglise keel.

Häkkeriks olemiseks ei piisa vaid isikuomadustest ja oskustest, kui sa seda teistega ei jaga. Raymond soovitab siduda end mõne vabavara arendusega, et sa panustaksid maailma koodibaasi. Kui sa kohe koodi ei oska panustada, siis testi, avasta ja edasta vead, mis sa tarkvaras leidsid, ka sellest on palju kasu ning sa ise õpid selle käigus palju. Samuti võid avaldada artikleid, blogikirjeid, kus sa oled ise mõne probleemi lahendanud ja seda teistega jagades, säästad sa aeg ja lood väärtust.

Mulle meeldib see zen, mis Raymondi artiklis sees:

Teel käimiseks:
Vaata meistrit,
Järgi meistrit,
Käi koos meistriga,
Näe läbi meistri,
Saa meistriks.

Kehtib nii ulmelise Jõu kui ka Häkkimise kohta :)
Head õppimist.

teisipäev, 8. aprill 2014

Vaba tarkvara kasutamine

Olen kasutanud erinevaid vabasid tarkvarasid erinevates it rollides juba aastast '96, seega ühte konkreetset neist ei tahakski väga välja tuua ja pigem kirjutan üldistatult plussidest ja miinustest.

Peamiseks argumendiks vaba tarkvara kasutamiseks on alati hind ja tihti just vaadatakse seda esmast hinda, mis tuleb kohe välja käia - soetushind. See on aga lühinägelik ja hiljem ollakse olukorras, kus algne tasuta asi, on muutunud meeletult kalliks.

Kindlasti tuleb koguhinna (TCO) juures arvestada järgmisi elemente:
1. Soetusmaksumus ehk esmane investeering;
2. Kasutusele võtmise kulud ehk koolitus, juurutus, integratsioon, migratsioon, vms;
3. Halduskulud tervikuna ehk püsimaksed kogulahenduse ülalpidamiseks;
4. Personalikulud (otsesed kui ka kaudsed);
5. Väljavahetamise maksumus ehk kui palju läheb maksma, et vastavast lahendusest loobuda.
Sõltuvalt valdkonnast või lahendusest võib neid elemente veelgi olla.

Ma ei taha siin külvata negatiivsust vaba tarkvara kasutamisel, vaid suunata vaatama paar sammu ette, et vaba tarkvara ei saaks külge negatiivset mainet asjaolu tõttu, et inimesed valisid toote, kuid ei mõelnud asja tervikuna läbi.

Kahtlemata annab vaba tarkvara üks põhiomadusi - olla avatud - võimaluse näha, millega meil on tegemist, seda vajadusel muuta endale sobivamaks või liidestada seda optimaalsel viisil teiste komponentidega või hoopis jagada seda sõpradega. See annab ka eelise näiteks tootetoe hankimiseks samale tootele erinevatelt (ja kvaliteedis ning hinnas) konkurentidelt, mis on tarbijale kindlasti soodne.

Tasuta kättesaadavusel on ka muidugi teine pool, et erafirmad ei näe selles sama mugavat kasumimudelit, kui näiteks nende endi poolt loodud litsentseeritavas tootes ning seetõttu võib ka kvaliteet kannatada toe osutamisel - lihtsalt ei anta sellele parimaid mehi.

Vaba tarkvara on tänuväärne liikumine, mis on andnud alternatiivse suuna sellises kunstiharus nagu tarkvara, suure avaliku vaba koodibaasi (githubid, sourceforged, bitbucketid, jne) ning siinkohal tänud Richard Stallmanile.

neljapäev, 3. aprill 2014

PlayStation Home

Mänguhuvilisena sai endale kunagi soetatud PS3. Lisaks offline ja online mängudele oli loodud PS3-le ka selline huvitav "mäng" PlayStation Home.

Kasutamiseks pidid seadistama omale PSN konto ning ligi pääseb maailmale vaid läbi PS3.

Nagu Wikipedias selle kohta ka pikemalt kirjas on, on tegemist PlayStationi kasutajatele mõeldud virtuaalmaailmaga, kus saad luua oma karakteri, mängida erinevaid mänge, suhelda inimestega (suht ebamugav on muidugi konsooli puldiga trükkida, hullem kui vana nokiaga sms-i saatmine :)), vaadata filme, jms.

Maailmas on mänge, mida saad mängida üksi, saad mängida sõpradega või suvaliste inimestega virtuaalmaailmas. Mängude hulgas on lihtsamaid arcade-tüüpi kui ka keerulisemaid indiana-jones-tüüpi mänge, kus viimases jooksed mööda virtuaalmaailma ringi ja otsid informatsiooni küsimustele vastamiseks.

Oma isikliku karakteriga alustad mereäärsest korterist, kuid saad endale reaalse raha eest soetada ka parema "elamispinna", osta kaubamajast endale riideid ja aksessuaare, et olla vingem :).

Mängude tegijad saavad luua nö ruume, kus siis reklaamida oma uusimaid mänge kui ka näiteks pakkuda mingi juba loodud mängule lisaväärtust.

Kellel võimalus on, soovitan vähemalt korra sisse vaadata, kui natuke aega leidub.