Ideed wikipedia loojale

Üritasin gereerida ideid, mida võiks wikipedia-s paremakse teha, paraku arutluskäigu tulemuseks oli alati mõte, et see on ilmselt juba olemas (googeldamine tõestas alati mõtet) või seda pole ilmselt vaja.

Tuginedes siis põhilisele - wikipedia suurimad varad on artiklid ja inimesed, kes neid artikleid toodavad. Need on asjad, mida tuleks parandada, tuunida, joondada.

Alati on võimalik kasutada wikipedia andmestikku ja ehitada sellest tulenevalt midagi lisaväärtust loovat, näiteks DBpedia, mis loob erievaid võimalusi andmete pärimiseks wikipediast.

Ideena pakuks uurimise alla võtta andmete kvaliteedi parandamine ja potentsiaalsed struktueerimisvõimalused, et andmed oleksid paremini kasutatavad, otsitavad. 

Alati on probleemiks wikipediale viitamised akadeemistes töödes, kuna artikli tekst võib olla muudetud peale seda, kui keegi seda oma töös kasutas ning sellega muuta selle töö mõtetuks. Idee oleks leida siin võimalusi koostöös akadeemilise sektoriga, kuidas võimaldada meie suurima online infopanga kasutamine viidetes (artkiklite muudatused paremini esil, viited alati koos ajatempliga).

Teise suure vara on inimesed, kes seal sisu toodavad. Kuna ma ise pole selles rollis veel olnud, siis ei oska ma siin ka häid ideid genereerida, kui ehk see, et võtta näiteks malli muudest sotsiaalsetest võrgustikest ja ehitada üles analoogsed reputatsiooni skeemid ning hierarhiline muudatuste kinnitamine, kus mida kõrgem reputatsioon, seda vähem kontrollitakse.
Kvaliteedi parandamise (või selle tegevuse tulemuste) osas on avaldatud ka artikkel The Decline of Wikipedia, mis on hea jätkulugemine.

Blogimise erinevad motiivid

Ühe peamiseks motiiviks blogida, on pidada päevikut endale olulistest asjadest nii, et see sul oleks alati online-s kättesaadav ja varundatud :) Sellega kaasneb võimalus ka seda teistele jagada ning saada soovi korral ka tagasisidet oma kirjutistele. Näitena saan tuua oma Mart Järvi käimise SpringOne konverentsil, kus ta kirjutas blogisse oma kogemuse kohe, et detailid ei ununeks, et huvilised saaksid anda tagasisidet, mida veel täiendavalt uurida.
Teiseks motiiviks pean ma kellegi arvamusliidri enda "reklaami", kus inimene väljendab ennast mingitel talle huvitavatel teemadel ning talle on kogunenud järgijaskond kuna ta on edukas. Näitena tooksin siin http://www.virgin.com/richard-branson.
Kolmas oleks ehk juba reklaamilikum veelgi, kus täna juba firmad peavad blogisid, et tutvustada oma arengut, uusi ideid, töötajate mõtteid. Raskekahurväe näitena saab tuua https://blogs.oracle.com, https://blogs.vmware.com.
Viimase variandina toon välja mikroblogimise, kui oma järgijatele (sinust huvitatud osapooltele) kiirete teavituste edastamise. Põhiliseks selle valdonna veduriks on twitter.com ja viimasel ajal populaarsust kogumas tumblr.com. Mikroblogimine on populaarne "kiirete" inimeste seas, kes ei jõua pahatihti kirjutada pikemaid jutte, vaid just lühikesi tabavaid mõtteid. Siin siis päeviku idee asendub pigem kommunikatsiooni vahendiga, näitena saame tuua meie oma presidendi säutsukonto https://twitter.com/IlvesToomas.

Sotsiaalsed võrgustikud - stackoverflow.com

Ilmselt on paljud, kes tänapäeval seotud programmeerimisega, varem või hiljem sattunud sellisesse toredasse keskkonda nagu stackoverflow.com, mis kuulub StackExchange võrgustikku.

Stack Overflow is a question and answer site for professional and enthusiast programmers. It's 100% free, no registration required. 

...ehk siis  Stackoverflow on küsimuste ja vastuste veeb programmeerijatele, on tasuta ja ei vaja kasutamiseks registreerumist.

Samas... kui tahta luua omale identiteet, millest ka hiljem näiteks kunagi tööotsimisel võiks kasu olla, siis registreerides ennast kasutajaks, vastatates küsimustele (küsimusele vastamise kinnitab küsija), või muul moel osaledes saad omale luua reputatsiooni ning saad omale õiguseid juurde - näiteks hääletamine, kommenteerimine, modereerimine. Samuti saad süsteemis osalemise eest "rinnamärke" (badges).

Peamine koostöö käib võrgustikus küsimuste küsimisel, vastuste kirjutamisel ja eelnevate kommenteerimisel. Rühmitumised määrab võrgustikus ära konkreetne veeb StackExchange-st - antud hetkel siis valitud StackOverflow mis keskendub programmeerimisteemadele ning siin siis juba ka kitsamalt sildistamise (tags) abil konkreetsema valdkonna nagu näiteks HTML, Java, PHP, Grails, vms.

Sisulise väärtusena jagatakse huviliste vahel erinevatele küsimustele või probleemidele vastuseid ning kuna tegemist programmeerimisega, siis ka kodeeritud lahendusi, et abivajajad ei peaks alati enda jalgrattaid ise leiutama ja oma vigu ise tegema, vaid õppima teiste omadest.

Võrgukogukond - vabalaud.ee

vabalaud.ee on keskkond, mis on loodud inimestele, kelle sooviks on olla kursis restoranieluga, külastada neid ja anda endasarnastele või restoranidele tagasisidet oma külaskäigu.
Kui inimesel tekib huvi mõne restorani vastu ja soovib seda külastada, siis saab ta keskkonnas ka kohe reserveeringu teha, mida tehnoloogia ja antud infosüsteem meile tänapäeval võimaldab.
Sotsiaalse poole eest kannab hoolt integratsioon facebook-iga, millega saavad liituda kõik huvilised ning oma seotust antud kogukonnaga ilmutada "meeldimise" kaudu :).
Toimiva kogukonna eeldused on loodud, kuid alati on vaja kriitilist massi inimesi, kes aktiivselt oleks teemast huvitatud, teemadel arutleks ja nö "creates buzz", et kogukond areneks, suureneks.
Tänapäeval on väga paljude ettevõtmiste "tasuta" reklaamkanaliks facebook, mille kaudu huviline saab vastava kogukonnaga liituda ja mille abil ettevõtmised saavad soovijatele oma reklaami jagada. Teisest küljest jällegi liigne pealetükkivus võib kogukonna liikmeid peletada hoopis eemale ning mõjuda ka ettevõtmisele kahjulikult.
Keeruline asja juures on selle kogukonna kasvatamine, et jõuda huviliste teadvuseni, ilma et sellega kaasneks negatiivne "pushimine" - SEO abil kogukonna leitavuse suurendamine, portaalides reklaamimine, jne.
Kokkuvõtteks ehk öelda, et kogukondades osalemine on lihtne, kogukondade loomine ja nende aktiivne vedamine on ajamahukas ja vajab tõsist tööd, et jõuda kriitilise massini nii, et algataja ei peaks sellega enam ise aktiivselt tegelema, vaid sellega tegelevad juba järgmised aktiivsed kogukonna liikmed, jne - nagu püramiidiskeem. Tänapäeval selliste kogukondade nö potentsiaalse kliendibaasi loomine on väga vajalik osa ärimudelist ettevõtetes, kes tegutsevad virtuaalmaailmas.